Lehekülg 4
PEATEEMA VÕRGUD LAHKU: MIS MEID OOTAB, KUI END VENEMAA ELEKTRISÜSTEEMIST DESÜNKRONISEERIME? Uuel aastal veebruaris see juhtub – kas on oht tulede kustumiseks või ei muutu tarbija jaoks sellest midagi? E esti Elektrivõrgu lahtiühen- damine Venemaa sagedus- alast ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa Elektrivõr- guga on meie riigi elektri- varustuse süsteemi jaoks tohutu muutus – midagi nii olulist polegi ajaloost eriti ette näidata. Samas on see lõpuks ainuõige ja vajalik samm, et Baltimaad suudaksid ise oma võrku töös hoida. Eleringi üleminekuplaan näeb ette, et kõik toimub võimalikult märkamatult, kuid mõistagi toimuvad elektrivõrgus enne seda ja lahtiühendamise ajal üsna suured muutused. HETKEOLUKORD: EESTI SÕLTUB VENEMAAST Praegu kuulub Eesti elektrisüsteem Venemaa ühendatud elektrivõrku, mille tõttu sõltub see Venemaast nii sageduse kui ka süsteemi inertsi osas. Kuna sageduse juhtimine on elekt- rivõrgu stabiilsuse tagamisel määrava tähtsusega, on Eesti elektrivõrk pidevas geopoliitilises ja energiajulgeoleku ohus. Venemaa poolt kontrollitud süs- teem loob riski, et seda võib kasutada poliitiliste pingete korral Balti riikide vastu. „Tootmine ja tarbimine peavad olema igal ajahetkel täielikus tasakaa- lus ja kui mõne suurema elektrijaama avarii tagajärjel kaob süsteemist järsku mitusada megavatti elektrit, on vaja see sekunditega asendada,” kirjeldab olukorda Kliimaministeeriumi asekants- ler Timo Tatar Ärilehes. „Praegu tuleb 4 4 / 2024
Lehekülg 5
PEATEEMA SAMAS VAJAB TAASTUVENERGIA ALLIKATEGA TOIDETAV VÕRK ROHKEM STABIILSEID SAGEDUSEHOIDJAID. see asendus esmalt Venemaalt, sest just sealt juhitakse kogu ühise elektrisüs- teemi sagedust. Seejärel käivitatakse siinsed reservjaamad ja piltlikult öeldes saadetakse asenduseks saadud elekter Venemaale tagasi.” SÜNKRONISEERIMINE EUROOPAGA: MIKS ON SEDA VAJA? Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga loob seega võimaluse vähendada sõltuvust Venemaa kontrollist ja viia meie ener- giasüsteem kooskõlla Euroopa Liidu poliitiliste ja energiajulgeoleku eesmär- kidega. Mandri-Euroopa sagedusalaga liitu- mine suurendab Eesti varustuskindlust ning tagab energiasüsteemi iseseis- vuse. Kindlasti tugevdab see ka Eesti majanduslikku positsiooni ja annab hea võimaluse lisada võrku rohkem taastuvenergiat, mis toetab süsiniku- neutraalsuse saavutamise sihte. Samas vajab taastuvenergia allika- tega toidetav võrk rohkem stabiilseid sagedusehoidjaid, mis on juba järgmi- ne probleem, mida tuleb lahendada uute kiiresti käivitatavate energiajaa- madega. KUIDAS SÜNKRONISEERIMINE TOIMUB? Oma tarbeks päikesepaneelide või tuulikutega elektrit tootes pole sünk- roniseerimine teab mis mure – lihtsad seadmed saavad alalisvoolust vahel- duva tegemisega väga hästi hakkama. Kuid suuremas võrgus, kus on juba palju elektritootjaid, vajatakse piltlikult öeldes „hooratast”, mis hoiaks sagedu- se kõigi jaoks stabiilsena. Kui sagedus hakkab „ujuma”, võib see mõnel juhul lihtsalt mõned suuremad, sageduse- le tundlikumad energiatarbijad ära rikkuda, halvemal juhul aga jääme kõik pimedusse. Sünkroniseerimisprotsess hõlmab Eestis, Lätis ja Leedus suurte taristupro- jektide elluviimist, mille käigus tugevda- vad Balti riigid elektrivõrke ja omavahe- lisi ühendusi vajalike ressurssidega, mis suudaksid sagedust hoida. Oluline osa sellest on Narvast Val- gani ulatuvate 330kilovoldiste elektrilii- nide ehitamine ja rekonstrueerimine. Uuendatud on Balti-Tartu ja Tartu-Val- miera kõrgepingeliin. Lõppemas on Tartu-Valmiera õhuliini ühendamine. Samuti on Elering rajanud koostöös peatöövõtja Siemens Energy’ga Eestisse kolm sünkroonkompensaatorit Püssi, Kiisa ja Viru alajaamades, mis toetavad stabiilset sagedusvahemikku ka erakor- raliste katkestuste korral. Eleringi jaoks on sünkroniseerimise projekti tipphetked kohe saabumas: in- vesteeringute tähtaeg on määratud 2025. aastasse ja veebruaris tuleb esimest kor- da ühendused Venemaaga katkestada, säilitades võrgu iseseisva toimimise. Sünkroniseerimise teine oluline komponent on koostöö Poolaga, mille kaudu Balti riikide elektrivõrk lõplikult Mandri-Euroopa sagedusalaga ühenda- takse. Poola ja Leedu vaheline ühendus 4 / 2024 5
