Lehekülg 24
OBJEKT terve ehitise elukaare ulatuses mõistlike majandamiskulude ja väiksema süsi- nikujalajäljega. See on ka arusaadav ootus, kui arvestada, kes on tulevased ankurrentnikud,“ räägib Kirspuu. Ta lisab, et Onninen soovib alati olla kõrge kvaliteeditasemega ehitajatele ja teadlikule tellijale kompetentseks partneriks. KÕRGEIM TASE Kõik see võimaluste pillerkaar tuleb aga ehitajal valmis ehitada ning kõrgetasemelise tehnika ja seadmetega varustada. Arteri arendaja, Kapiteli pro- jektidirektor Allan Remmelkoor, ütleb, et kvartalit ehitades on eesmärk luua parim töökeskkond. Arendus vastab rahvusvahelise jätkusuutlikkuse standardi BREEAM tasemele Excellent . Kogu kvartali ener- giakasutuse võtmeks on energiasäästlik- kus ja keskkonnasõbralikkus. Maapinda paigaldatud 285 energiavaia täidavad nii kütte- kui ka jahutusfunktsiooni, kattes ligi 30% kvartali kütte- ja 70% jahutusva- jadusest. Ülejäänud osa saadakse Utilitase kaugkütte ja kaugjahutuse võrgust, mis on kõige keskkonnasõbralikum viis ruume jahutada – seadmed on tunduvalt väiksemad, puudub müra ja vibratsioon. Remmelkoor on igati rahul uudsete lahendustega, mille arvelt efektiivsus ja energiakokkuhoid saavutatakse. „Energiavaiad on kindlasti kaasaeg- ne energialahendus, eelkõige kombinee- rituna kaugjahutusega, mis on väikseima süsinikujalajäljega jahutusviis. See on aidanud meil hoida Arteri kvartali ener- giatõhususarvu alla 100, mis tähendabki liginullenergiahoonet. Lisaks on meil kõikidel büroopindadel õhuniisutus, mis eriti talvekuudel aitab hoida ruumides meeldivat sisekliimat,“ selgitab Kapiteli projektidirektor. „Tõstetud põrandate lahendus, mida samuti bürookorrustel pakume, võimal- dab viia kogu töökohtade kaabelduse põrandamoodulite alla, mis omakorda annab paindlikkuse töökohtade planee- rimisel,“ lisab ta. KAASAEGSED LAHENDUSED Onnineni ventilatsioonilahendus- te müügijuht Reino Altrov tõdeb, et nii keerukaid ja nõudlikke objekte on varem olnud vaid mõned. Innovaatilis- test lahendustest rääkides toob Altrov näiteks, et hoones on otsustatud kasu- tada maailmas kõrgelt hinnatud tootja Haltoni jahutuspalke, mille abil saab soojal suvel ruumide kliimat võimalikult energiasäästlikult ja inimesele mugavalt jahedana hoida. Miks valitakse Eestis paljude kvali- teetsete kontorihoonete jahutamiseks panemine on ehitajale märkimisväärne või ka kütteks just palgid? Altrov selgi- väljakutse. Samas on tegu väga huvitava tab, et eeliseid on mitu. „Esiteks on vee projektiga ning kõik, mida kasutatakse, temperatuur jahutamisel kõrgem ehk loob eelduse hoones suurepärase sise 14–16 kraadi, mis omakorda tähendab kliima tagamiseks,“ lausub Pärn. madalamat energiakulu jahutusvee Kvartali igal tornil on eraldi teh- tootmisel. Sama asi on ka küttega. Vee nosüsteemid. Hoonel on kaks maa-alust temperatuur ulatub soovituslikult kuni korrust, kus lisaks parklale paiknevad 35 kraadini.“ ka kõigi hooneosade tehnoruumid ning Teise eelisena toob ta välja, et õhu hooneid teenindavad kommunikatsioo- liikumise kiirus, mida inimene tunneb nid. ruumis tõmbetuule või jaheda kohana, Kvartalile rajatakse maasoojuspum- on palkide puhul võimalikult aeglane basüsteem, mille jahutusvõimsus on ja ühtlane kogu ruumi 1300 kW ja küttevõimsus ulatuses. „Oluline on see, et ARTERI ÄRIKVARTAL 1200 kW. Kokku paigal- datakse kolm soojus- ventilatsioon, jahutus ja küte oleksid tagatud selliselt, et inimene ruu- mis seda ei tunneks ega kuuleks. Jahutuspalk on selleks just parim lahen- dus,“ kinnitab Altrov. Ta lisab, et kui 29 000 m² A-klassi büroopinda 3000 m² üürikortereid 6000 m² toitlustus- ja teeninduspinda 463 parkimiskohta 2000+ töökohta pumpa, mis saavad töötada ka vabajahutus- režiimis. Hoonealustesse vaiadesse läbimõõduga 800–1500 mm on paigal- datud maaküttetorustik kuni 28 meetri sügavu- sele, vaiades ja pinnases vaadata jahutuspalgi on paigaldatud torustik- kogu elukaare kulu hoone omanikule, ku kokku ligi 38 kilomeetrit ja vaiakol- siis võrreldes näiteks fan-coil’ idega on lektoreid on 31. see kordades, et mitte öelda kümnetes Igal hooneosal on ka eraldi kaugküt- kordades, väiksem. Kogu hooldus koos- te ja -jahutuse reguleerimissõlmed. Nii neb vaid aeg-ajalt tolmuimeja ja niiske kütte- ja jahutus- kui ka maasoojuspum- lapiga puhastamisest. basüsteemid võimaldavad hooneosade Haltoni jahutuspalgid on planeeri- vahel ristkasutust. See lubab paindlikult tud kahe kõrgema hoone bürooruumi- kasutada maast saadavat energiat just desse. Kuna kõige madalamas, kolman- seal, kus on seda hetkel kõige otstarbe- das tornis asuvad eluruumid, otsustati kam teha. seal kasutada pigem põhjamaise päritoluga kvaliteettooja Flexiti korteripõhiseid venti- latsiooniseadmeid. „Lokaalne korte- ripõhine seade annab KÕIK, MIDA KASUTATAKSE, LOOB EELDUSE HOONES SUUREPÄRASE SISEKLIIMA võimaluse juhtida ventilatsiooni vajadust TAGAMISEKS. just nimelt nii, nagu korterit päriselt kasutatakse ehk teisi- Büroopindu teenindavateks ventilat- sõnu vajaduspõhiselt. Flexit on Norra siooniseadmeteks on kõrge kasuteguriga tootja, kelle tooted on pika aja jooksul FläktGroupi seadmed ja basseiniruume tõestanud oma väärtust meie küllaltki teenindavad Wolfi basseiniseadmed. nõudlikus kliimas, kus talvel tempe- Kõigil büroopindade ventilatsiooni- ratuurid kõiguvad suurel määral ja seadmetel on niisutusfunktsioon ja bü- ventilatsiooniseadmel on päris keeruli- roode õhujaotus toimub läbi jahutuspal- ne jäätumist vältida energiasäästlikult,“ kide. Nõupidamisruumides kasutatakse selgitab Reino Altrov. muutuva õhuhulgaga ehk VAV-põhiseid KOOSTÖÖS EHITAJAGA Arteri ärikvartali peatöövõtjal Merko Ehitus Eesti ASil on kogemustepagasis mitmeid keerukate tehnosüsteemidega projekte. Merko Ehitus Eesti kütte, jahutuse, vee ja ventilatsiooni spetsialist Argo Pärn kinnitab, et Arteri kvartali teh- nosüsteemid on väga mitmekesised ja keerulised. „Nende väljaehitamine ja tööle lahendusi. Kokku rakendatakse Arteri kvartalis ligi 60 erinevat ventilatsioonisüsteemi, lisaks veel mitmesuguseid ventilaato- reid. „Nii olulise hoone ehitamisel pöö- ratakse tähelepanu nii kvaliteetsetele lahendustele ja teostusele kui ka sellele, et valitud tooted oleksid jätkusuutlikud ja energiasäästlikud kogu tehnosüsteemi eluea jooksul,“ kinnitab Onnineni müü- gijuht Reino Altrov. 3 / 2023 27
Lehekülg 25
OBJEKT Ammoniaagil töötavad kruvikompressoritega jahutusseadmed aitavad toote jahutamiseks vajalikku jäävett toota. E-PIIMA UUS TEHAS ON EESTI PIIMANDUSSEKTORI VÕIT Eestisse on kerkinud uus tööstuse lipulaev – E-Piima Paides asuv piimatööstuse kompleks, mille maksumus koos sisseseade ja ehitusega on 100 miljonit eurot. E ttevõtte juhatuse esimees Jaanus Murakas on seda meelt, et juba septembris toodangut andma hakkav tehas on unikaalne ja teist nii kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud piimatööstust pole kogu Baltikumis. Ta selgitab, et uue piimatööstuse rajamise otsust langetama sundis tõsiasi, et juba viimased rohkem kui kümme aastat on tulnud kolmandik piima Eestist välja vedada, kuna Eestis pole piimatöötlemise võimsust piisavalt. Tehase ehituslugu hõlmab pea küm- met aastat. Suure osa ajast tuli tegeleda projekti eelarve ja rahastuse küsimuse- ga, samal ajal tõdedes, kuidas inflat- sioon järjest tööstushoonete ehitamise ja seadmete hindu kergitab. „Meie Hollandi partner ütleb ikka, et viie aastaga suureneb piimatööstuse rajamise eelarve umbes kaks korda,“ räägib Jaanus Murakas. „Kui saime alguses 15 miljoni euro suuruse toetuse, tundus, et saame selle summaga igati hakkama, aga siis hakkasid kooskõlastu- sed poliitiliste tõmbetuulte tõttu venima ja me saime aru, et kogu kompleks läheb meile esialgsest eelarvest rohkem maks- ma,“ selgitab ta. KILOMEETRITE KAUPA TORUSID Nüüd, kui seadmete monteerimisega on saadud ühele poole ja käib vajalik häälestamine ja testimine, on täpsustu- nud mahud, milliseid koguseid on tehas võimeline päevas töötlema. 1100 tonni piima, mis on peaaegu pool Eestis toodetavast päevasest piima- kogusest, saab siin väärindatud juustuks ja vadakupulbriks. Murakas ütleb, et tehas on keeruline ja tipptehnoloogiaga varustatud. „Teatud ruumid on otsast lõpuni roostevaba terast, automaatikat ja digitaalseid lahendusi täis. Näiteks on kõik hooldus- seadmed viidud tootmisruumidest eraldi ruumidesse, mis annab tehnikutele võimaluse teostada hooldustöid ilma tootmistsüklit peatamata,“ selgitab ta. Lisaks tehasekompleksile rajati 28 3 / 2023
