Lehekülg 20
TASUB TEADA sega, et kui öösel akult tarbida, siis päeval laevad päikesepaneelid need uuesti täis, nii et puudu ei jää midagi. Päikesejaam peab seega katma akude laadimise ja päevase tarbimise, öisel ajal aga katavad akud oma võimsusega kogu maja tarbimise. Oma energiatarbimist on lihtne vaada- ta elektriteenuse pakkuja juurest. Näiteks Eesti Energia mobiiliäpist on see selgelt näha, aga ka teistel elektrimüüjatel on oma veebi- või mobiililahendused, kust vaadata viimase aja tarbimisi. Muidugi võib akupargi valida ka väik- sema võimsusega, kui osa energiast tuleb võrgust ja kui päikesejaam ei suuda kogu vajaminevat elektrit kogu aeg ise tagada. Kuid ka siis on nutikast juhtimisest kasu, sest lisaenergia võtmist võrgust saab targa kontrolleriga ajatada odavamate tundide peale. Paljud kliendid ongi huvitatud juba vaid akulahendusest ilma elektrit ise tootmata, sest akudesse saab odava hinna ajal energiat salvestada ning tarbida siis kallima hinna ajal oma akudest, mitte võrgust. Seegi on praeguste kõikuvate börsihindadega kasulik ja aitab säästa. ENERGIASALVESTI TAGAB KOKKUHOIU ERAMAJAST KORTERINI Keskmine majapidamine ostab praegu 10 kWh mahuga akupanga, elektriauto ja elektriküttega läheb vaja juba rohkem, umbes 15 – 20 kWh, mõni suurema tar- bimisega majaomanik võtab ka 40 kWh salvesti. Suurema akupangaga saab juba kallimatel tundidel elektrit võrku müüma hakata ning seega tasub investeering end kiiremini ära. Selleks saab Onninenilt tellida uue lahendusena energiasalvesti, mis koosneb muundurist ja akupangast. Selle eeliseks (ilma elektritootmiseta) on võimalus kasu- tada lahendust igal pool alates korterist suure eramajani. Börsihindade graafik on tavaliselt nagu kahe küüruga kaamel: elekter on kallis hommikul ja õhtul. Kui hommikul hakatakse koos päikese tõusmisega salves- tama, siis läheb see kallimaks, hommikul peaks aga hoopis hakkama kogu ülejääki võrku müüma. Salvestama tasub hakata kõige odavamal ajal, näiteks keset päeva (tavaliselt alates kl 11st) või kui võtta elektrivõrgust, siis näiteks öisel ajal. Veel- gi täpsemalt saab need soodsaimad ajad teada, kui kontroller jälgib ise börsihindu. mida inverter sel puhul tegema peaks? Kui näiteks elektri hind on alla nulli, siis peaks kontroller müügi võrku peatama ja kasutama elektrit ainult oma maja tarbeks. Kui elektri hind on ettemääratud hinnast kõrgem, siis saab ette kirjutada, et nüüd suunab kontroller süsteemi energia salvestamisele akudesse. Kui elektri hind tõuseb üle veel kõrgema ettemääratud pii- ri, siis lülitatakse elektri võrku suunamine sisse ja koduomanik teenib maksimaalse hinnaga elektri müügist kõige rohkem kasu. Aku laadimiseks aga võib kontroller otsida näiteks paar kõige odavamat tundi börsi ööpäevasest hinnagraafikust ning suunata salvestamise just sellele ajale. Paari kõige kallima tunni ajal aga antakse energiat välja, et omanikule tulu teeni- da. Iseõppiv tarkvara, mis seda kõike automaatselt otsustab, on juba järgmise põlvkonna kontrollerites olemas, mis tulevad välja järgmisel aastal. Kasutaja ei pea sealjuures ise midagi seadistama ega börsihindadega tegelema. Vastav firma paigaldab kliendile süsteemi, millesse sisestatakse andmed ning kasu- taja peab teada andma ainult seda, mis hinnaga ta ostab ja müüb elektrit. Kontroller hakkab peagi jälgima ka ilma, et selle järgi ennustada, kui palju saab päikesepaneelidega toota. Ülejäänu teeb ära juba tark kontroller, millesse tasub investeerida. ELERING: AKUPANGA KASUTAMISEGA POLE PROBLEEME Uurisime Eleringilt, kuidas akupanga kasutamine taastuvenergia toetust saavatel klientidel on reguleeritud ja mida peab koduomanik tegema, et neid oma kodus võrku lülitada. Selgus, et ka toetusega tegutsevatel koduelektrijaamadel on lubatud lisada akusid ning vahetada oma inverter nutika börsihindu jälgiva seadme vastu. Sellest tuleb Eleringile e-kirjaga vabas vormis teada anda. Lisaks on võimalik toetusega päikeseparkidel ajastada oma müüki võrku. Tegelikult ongi igale olemasolevale päikesepargile mõistlik lisada akupank. Pealegi on see täiesti legaalne ka taastuvenergia toetusega jaamades, et kulusid kokku hoida. Kui aga elektrivõrku päikeseelektrit saata ei tohi, siis on võimalus oma tarbeks toota ja salvestada akudesse endiselt olemas, kuid selleks on vaja elektrivõrgu omanikuga see kooskõlastada. PÄIKESEJAAM PEAB SEEGA KATMA AKUDE LAADIMISE JA PÄEVASE TARBIMISE, ÖISEL AJAL AGA KATAVAD AKUD OMA VÕIMSUSEGA KOGU MAJA TARBIMISE. TARK ENERGIAJUHTIMINE LISASEADISTUSI EI VAJA Praegune Datahubi loogika on üsna lihtne. Paigaldaja saab programmeeritava kontrolleri, kuhu tuleb sisestada tingi- mused: kui elektri hind on selline, siis Solaxi energiasalvestuslahendus tehnilise ruumi seinal. Lisainfo ja päringud: elekter@onninen.com
Lehekülg 21
TEADUS ROHELINE ENERGIA HOIAB ELU Energeetika on jätkusuutlikkuse vaates väga oluline. Ehkki Eestis on loomadel ja taimedel parem elu kui Euroopas keskmiselt, on looduse säästmiseks siiski tarvis vähendada tarbimist ja säästa energiat, kinnitab suvel avaldatud Rohetiigri energia teekaart. E nergia on inimestele oluline nii valguse kui soojuse kui transpordi mõttes. Elekter on üks valdkond, mis on ajalooliselt olnud suure jalajäljega, kuid näiteks majade päikesepaneelid ja energia jälgimisseadmed peaksid seda vähendama. TalTechi teadurid aren- davad mitmeid lahendusi, mis aitavad meid keskkonnasäästlikkuse suunas. Materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk arendab materjale päikeseenergeetika jaoks. Ühel hetkel on päikeseenergeetikas vaja suuri toot- mismahtusid, mis eeldab materjale, mis on mitmekülgsed, levinud ja keskkonna- sõbralikud. Nii töötabki ta välja päike- sepaneele, mis valgust läbi lasevad. „Nii saaks kasutada ära majade pindasid, mis on väga oluline, kui me räägime linnadest. Linnas ei ole võimalik panna kuskile suurt päikeseparki püsti, samas on meil palju hoonete pinda,“ selgitab Grossberg-Kuusk õhukesekileliste pa- neelide eeliseid. Ja selline lähenemine on vajalik – nõudlus taastuvenergeetika järele on üsna järsult tõusev. Eesti eesmärk on tõsta selle osakaalu 40 protsendini kogu- tarbimisest järgmise kümnendi alguseks. Maailmapanga hinnangul elab praegu linnades 56 protsenti inimestest, ent see tõuseb 70 protsendini aastaks 2050. Päikeseenergiat tõhusamalt kasuta- da ning seejuures raha säästa aitab ka Noman Shabbir. “MA ARENDAN VÄLJA ALGORITMI, MIS KASUTAJA ELEKTRITARBIMISE VÕIMALIKULT SOODSAKS TEEB.” NOMAN SHABBIR teadur Noman Shabbiri lahendus, mis on praegu katsetamisel ühes TalTechi hoones. Praegu on hoonete energiaku- lu kuskil 40 protsenti Euroopa Liidus kasutatavast energiast. Ning kui ta valis mehhatroonika ja elektroenergeetika eriala seetõttu, et see oli futuristlik, siis tänapäeval see enam nii ei ole – Eu- roopa Liidus peab hoonefond olema nullheitega aastaks 2050. „Praegu ma arendan välja mobiili- rakendust või veebisaiti, kus kasutajad Maarja Grossberg-Kuusk. saavad jälgida elektritarbimist,“ selgitas ta. Kasutaja peaks nägema, kui palju nende päikesepaneel elektrit toodab, kui palju seda on salvestatud ja ka seda, mis asjad parajasti elektrit kulutavad. „Ja siis ma arendan välja algoritmi, mis kasutaja elektritarbimist võimalikult soodsaks teeb. Aasta kokkuvõttes peaks olema tasakaal ehk kasutaja ei maksa elektri eest üldse.“ Selle jaoks on päikesepaneel vaja ühendada nutika inverteriga, mis on tavalisest mõnevõrra kergemini juhitav. Seda saab omakorda ühendada seadme- tega või elektriautoga. Nii saab näiteks autot laadida ajal, mil elektrihind on soodne või päikeseenergia saadaval. Energia ja ressursside tõhusaks kasutamiseks on palju võimalusi ja lahendusi, millest mõnigi veel TalTechis arenduses. Kuid need kõik aitavad hoida elu meie ümber. 24 3 / 2023
