Manne lea dehálaš ahte mánáidgárdi ja vánhemat barget bures ovt? Ovttasbargu gaskal vánhemiid ja bargiid mearkkaša ollu dasa movt mánná vásiha beaivválaš dili mánáidgárddis. Dutkan čájeha ahte mađi buoret dilli gaskal vánhemiid ja bargiid lea, dađi buoret šaddá gaskavuohta gaskal bargiid ja máná. Maid mearkkaša rievtti mielde buorre ovttasbargu ja movt sáhttet vánhemat veahkhit mánáidgárddi beaivválaččat? Mii lea buorrre vánhenovttas- bargu dutnje? Vánhemat leat deháleamos olbmot máná eallimis ja mávssolaš ovttasbargobealli mánáidgárdái. Mánná oaidná vánhemiid reakšuvnna go galgá dohkkehit ođđa olbmuid, go vánhemiin ja bargiin lea buorre ovttas, de vásiha mánná ahte dat lea duođaštus dasa ahte mánáidgárdi lea oadjebas ja buorre báiki – ovttasbargu mánnái buoremussan! Vánhenovttasbargu mii doaibmá bures, lea dehálaš eáktun mánáidgárddi kvalitehtii. 2 Ovttasbargu gaskkal ruovttu ja mánáidgárddi Láhkaortnet Mánáidgárdeláhka ja láhkaásahus Rámmaplána mánáidgárddi sisdoallu ja doaimmat addet muhtin njuolggadusaid ovttasbargui gaskkal ruovttu ja mánáidgárddi. Doppe čuožžu ná: «mánáidgárdi galgá ovttasbargguin ja ipmárdusain ruovttuin váldit vára mánáid dárbbuin ovddasmorrašii ja stoahkamii, ja ovdánahttit oahppama ja láhttema vuođđun má ŋ ggabealálaš ovdáneapmái, geahča mánáidgárdelága § 1. Mánáidgárdi galgá váldit vára vánhemiid vuoigatvuođas mielváikkuheapmái ja bargat lahka ovttas ja ipmárdusain vánhemiiguin, geahča mánáidgárdelága § 1 ja § 4. Ovttasbargu gaskkal ruovttu ja mánáidgárddi galgá álo atnit čálmmis mii mánnái lea buoremus. Váhnemiin ja mánáidgárddi bargiin lea oktasaš ovddasvástádus máná loaktimii ja ovdáneapmái.» Diet mielddisbuktá ahte mánáidgárdi galgá addit vánhemiidda vejolašvuođa oassálastit ja váikkuhit. Vánhemat galget oažžut buori dieđu pedagogalaš fálaldaga birra. Seammás lea dehálaš ahte sii oassálastet ja beroštit ollislaš mánáidgárdefálaldagas. Buorre gulahallan lea várra buoremus čoavdda lihkostuvvamii. Lea vuosttažettiin beaivválaš oktavuohta mii nanne kvalitehta ovttaskas máná ektui. Deaivva nuppi rabasvuođain ja respeavttain. Galgá leat vejolašvuohta máhcahit konstruktiivvalaš dieđuid. Mánáidgárdi ii sáhtte ollašuhttit buot sávaldagaid ja dárbbuid, muhto galgá guldalit ja bearráigeahččat ahte vuordámušaid čielggada buori vuogi mielde. Buorre ovttasbargu gaskkal ruovttu ja mánáidgárddi lea vuođđuduvvon oktasaš ipmárdussii ahte goappašiid beliin leat sihke dieđut ja vásihusat mat sáhttet leat veahkkin go bargá mánáin. Rámmaplánas čuožžu ahte lea vánhemiin ovddasvástádus máná bajásgeassimii. Lea dehálaš muitit ahte vaikko mánás leat oahppan olbmot su birra mánáidgárddis, de lea ain vánhemiin alddineaset geat dovdet máná ja leat ekspearttat iežas máná ektui. Ovttasbargu gaskkal ruovttu ja mánáidgárddi 3
Last ned PDF-fil